1. Praegugi veel otsivad paljud koolid üle Eesti endiselt õpetajaid. Haridustöötajate liidu hinnangul on õpetajaid puudu koguni tuhatkond ja olukord muutub aasta-aastalt hullemaks. 90 aastat tagasi, septembris 1932, oli seis aga vastupidine. Õpetajate, eriti noorte seas, valitses ränk tööpuudus. Ajalehtedes ilmusid trööstitud lood selliste trööstitute pealkirjade all nagu „Noored pedagoogid leivajahil“. Ühele õpetajakohale võis kandideerida isegi paarkümmend tahtjat.
2. Suur tung ka maakoolidesse
3. Ka maakoolide töökohtade pärast käis tihe rebimine. Kohapeale kandideerima sõideti isegi kaugelt. „Õppetöö alguse eel võib maal vallamajade õuedel näha sageli ootajate salka. Mõnikord 50–100 isikut. Mehi ja naisi. Ootajate välimus juba näitab, et siin pole tegemist kraavikaevajatega ega metsatöölistega. Need on noored pedagoogid, kes otsivad teenistust. Nad on ilmunud kandideerima vallakooli õpetaja kohale. Paljudel on kestnud kohaotsimine aastaid,“ kirjeldas Päewaleht septembri algul 1932.
4. Kandideerida oli kulukas, sest sõidu ja ülalpidamise kulud tuli kandidaadil ise kanda, ning leidus küllalt neid, kel polnud raha, et sõita õpetajate valimiseks kohale. Aga enamasti kõik vallavolikogud nõudsid töötahtja kohaleilmumist, kirjalikke sooviavaldusi ei arvestatud. „Paljud sõidavad juba paar päeva varem ja teevad tutvunemisvisiite vallavanemale ja volimeestele. Kui pole ühtki tuttavat ees, siis pole üldse mõtet kandideerida ja kohale sõita, ütlevad kandidaadid.“
5. Lehtedes ilmusid kirjeldused, kuidas valik toimus. Näiteks 19. augustil valiti Rae vallas kolme õpetajat, kandidaate oli aga 58 ja neist ilmus valimispäeval kohale 50. Valimised kestsid kogu päeva, otsus kuulutati välja alles kell 6 õhtul: kolm on valitud, 47 katsugu õnne mõnes teises vallas. Nabalas oli 24. augustil 15 kandidaadist 10 kohal. Saada oli üks õpetaja koht. Uuele õpetajale aga ei pakutud korterit – otsigu ise külast või jagagu korterit kaasõpetajaga, kui jõuab kokkuleppele.
6.  
7. „Enamasti valitakse noori seminari lõpetajaid. Prouasid ei valita. Eelistatakse meesõpetajaid, seepärast on ka mehi saanud rohkem kohtadele. Vihterpalu vald näiteks kuulutas välja, et valitakse meesõpetajaid, valimispäevaks ei ilmunud aga ühtki kandidaati. Mõnes vallas nõutakse, et õpetaja olgu seltskonnategelane, teises kohas jälle öeldakse, et meil on vaja õpetajat, mitte seltskonnategelast.“
8.  
9. Mõlemad abikaasad ei tohtinud õpetajana töötada
10. Et leevendada ka õpetajate seas valitsevat tööpuudust, nägi uus seadus ette, et kui abielus mees ja naine mõlemad töötasid õpetajana, siis tuli ühel ametist lahkuda. Uue õppeaasta alguseks aga selgus, et taibukamad õpetajad olid leidnud viisi, kuidas sellest sättest mööda hiilida: nad lahutasid fiktiivselt abielu. Säärane käitumine aga kutsus esile pahameele ka lapsevanemate seas.
11.  
12. „Haridusministeerium on saanud lastevanemailt kirju, milles juhitakse tähelepanu, et paljud õpetajad teenistusvahekordade korraldamisseaduse arutamise ajal ja enne seda juba sooritasid abielulahutuse, et pääseda ametist vallandamisest eeltähendatud seaduse põhjal. Pärast lahutamist töötavad aga mõlemad abikaasad õpetaja kohal ja jatkavad ka kooselu, nagu poleks midagi juhtunud,“ kirjeldas Päewaleht. Lapsevanemate arvates ei sobinud selline vabaabielu õpetajale, „kes peab õpilastele andma eeskuju ka abielumõiste kohta“.
13.  
14. Õpetajate fiktiivsete lahutuste ärahoidmiseks tunnistas vabariigi valitsus lubamatuks õpetajate kooselu perekonnana pärast abielulahutust. „Kes kooselu haridusministeeriumi keelule vaatamata jatkab, see esitatakse ametist vabastamiseks õppejõudude teenistusseaduse põhjal ja korras.“ Paberil nägi kõik küll kena välja, aga tegelikkuses ei toiminud uus keeld sugugi nii hästi. Kõik see kutsus omakorda esile hõõrumisi ka õpetajate vahel.
15.  
16. Septembri keskel võttis riigivanem Kaarel Eenpalu vastu töötute õpetajate esindajad, kes andsid talle üle märgukirja. Nad kurtsid riigivanemale, et samal ajal kui suur osa õpetajaid on tööta, leidub õpetajaid, kel on mitu palgalist kohta. Paljud õpetajad, kes kuulusid uue seaduse järgi vallandamisele, kuulutati asendamatuks ja töötasid edasi. Töötud õpetajad seetõttu nõudsid, et asendamatuks tunnistatud õpetajad tuleb asendada töötutega. „Abielulistest, kes teenistuse alalhoidmise eesmärgiga sihilikult lahutanud abielu, üks vallandada.“ Samuti nõuti pensionieas õpetajate lahtilaskmist. Riigivanem kuulas töötud õpetajad ära ja lubas küsimuse viia valitsuse koosolekule.
17.  
18. Õpetajate äri õpikutega
19. Õpetajate seas valitsesid streigimeeleolud. Septembri lõpus 1932 peeti Pärnus Pärnumaa õpetajate päeva, kus osales ligi 300 õpetajat. Reaktsioonina majandusministeeriumi kavatsusele õpetajate palkasid kärpida otsustati alustada ühist võitlust ja surveabinõuna loobuda täielikult igasugusest seltskondlikust tööst.
20.  
21. Kõik aga polnud nii mustvalge. Samal ajal kui Pärnumaa õpetajad ähvardasid vastumeetmetega, pidasid Tartu raamatukaupmehed erakorralise koosoleku, kus arutati raamatuturu olukorda. Raamatukaupmehi ärritas õpetajate raamatutega kaubitsemine: koolide juures tegutsesid kooperatiivid, mis müüsid õpikuid.
22.  
23. „Kooperatiivid ei maksa riigile mingisuguseid makse ja sellepärast võivad nad müüa raamatuid palju odavamalt kui raamatukauplused. Sarnane väärnähe raamatuturul on andnud end raamatukaupmeestele õige valusasti tunda: hulk kooliraamatuid õpilastele ostetakse kooperatiivide kaudu, õpetajad, kes saavad kindla palga ja kindlustatud pensioniga, teevad äri ka raamatuturul, sest nad saavad raamatutelt protsendid,“ kirjutas Päewaleht.
24.  
25. Näiteks toodi lehes kurioosne juhtum, kus üks õpik anti välja erinevat värvi kaantega. Raamatud, mida müüdi kooperatiivide kaudu, olid ühte värvi, kauplustesse antud aga teist värvi. „On tulnud ette juhtumeid, kus õpilane on ostnud ärist raamatu ja õpetaja, nähes „võõrast“ kaanevärvi, käskis õpilasel viia raamatu ärisse tagasi, sest kooperatiiv müüvat samu raamatuid 10 senti odavamalt.“ Raamatukaupmehed esitasid küll selle väärnähte kõrvaldamiseks haridusministeeriumile märgukirja, kuid see jäi tähelepanuta.
26.  
27. Mustad lambad õpetajate seas
28. Kuid lehtedes leidis siis kajastamist ka palju hullemaid juhtumeid kui raamatutega kaubitsemine. Septembris 1932 ilmus Päewalehes skandaalne lugu „Koolijuhataja süütas oma koolimaja“. 5. septembri õhtupoolikul arreteeriti Leevaku algkooli juhataja, 30aastane Rudolf Nurk. Teda süüdistati Leevaku algkooli maja süütamise katses ja väärnähetes kooli asjaajamise alal. Lugu juhtus kooliaasta esimesel päeval: 1. septembri õhtul märgati Leevaku algkooli hoonest tõusvat tihedat suitsu. Selgus, et põles koolijuhataja Nurga korter, leegid olid juba tunginud läbi lae katuse alla. Tänu tuletõrje kiirele reageerimisele ja ümbruskonna elanike abile õnnestus tuli kustutada ja suurem kahju ära hoida.
29. Tulekahju ajal oli koolijuhataja ise kodust ära. Kui kustutajad lukustatud korteriukse maha murdsid ja tuppa tungisid, märkasid nad midagi kummalist. Küdevast ahjust oli tõmmatud põrandale süsi ja laotud nende peale puuhunnik. Kustutajaile oli kohe selge, et korteriomanik on tahtnud meelega koolihoonet süüdata, ja nad informeerisid sellest kriminaalpolitseid. Kriminaalpolitsei alustas kiiresti juurdlust ja otsis korteri läbi.
30.  
31. Ilmnesid kummastavad asjalood. Korterist ei leitud ühtki arvepidamise raamatut, kadunud oli ka kooli hoolekogu protokolliraamat ja mitmesuguseid muid dokumente. Oletati, et koolijuhataja põletas või hävitas raamatud raharaiskamise varjamiseks. Aga see tegu polnud kaugeltki nii hull kui Nurk ise.
32.  
33. „Rudolf Nurka tunti ümbruskonnas laiade elukommetega ja seksuaalselt ebanormaalse inimesena. Võrumaa õpetajaskond on avaldanud korduvalt soovi, et Nurk vallandataks õpetaja kohalt,“ kirjutas Päewaleht. Ka Võrumaa koolivalitsus leidis, et Nurk on kasvatustööks sobimatu, ja oli veidi aega enne tulekahju pöördunud haridusministeeriumi poole, et Nurk kõrvaldataks ametist. Paraku kaitses Nurka vallandamise eest seadus.
34.  
35. Millega oli Nurk hakkama saanud? Nagu selgus revisjonist, oli Nurk pidanud tundide ajal kooli kõrvalruumides joomapidusid, paugutanud revolvrit jne. Enim pahameelt ei tekitanud siiski joomine, vaid läbiotsimisel avastatu. „Korterist leiti rõvedaid pilte, kus Rudolf Nurk pildistatud koos oma naisega täiesti alasti ja seksuaalselt kõige ebanormaalsemates poosides. Kustutustöödel on sattunud osa neid pilte lastevanemate kätte, mis kutsus esile pahameeletormi, et säärane isik on olnud pedagoog ja koolijuhataja.“
36.  
37. See polnud veel kõik. Nagu räägiti, kandis Nurk endaga tihti kaasas uut testamenti, mille „lehtede vahele olid asetatud rõvedad ja kõditavad pildid“. Nii et Võrumaa õpetajaskond tundis Nurgast vabanemise üle suurt kergendust ja heameelt, kuigi lugu ise võinuks lõppeda Leevaku kooli mahapõlemisega.